Siin on soe. Niimoodi teistmoodi soe, pehmelt ja silitavalt. Ilma tuule ja lämbuseta, aga kergelt niiske. Justkui oleks päeva rannas veetnud. Kutsub õues istuma, lihtsalt olema.

Kaaskondsed magavad juba, homme algab Programm. Õnneks on ennelõunasse jäetud ka sightseeing aeg, mille ma tõenäoliselt omal käel linnas patseerides kavatsen veeta. Ostan Tuutule kingi ja otsin neid va rahvuslikke pluuse (muide, ma ei näinud ühtegi kohta, kus neid müügil võiks olla!!! Ja hoolimata sellest, et kesklinna ja tagasi u 10km ring sai tehtud!).

Kuskil mu peakohal seksib keegi. Viisakalt ja siivsalt.
Kuskil mu all on kellelgi köha ja ta istub juba tund aega wc’s. Ja köhib, kopse välja.
Kuskil peab keegi pidu.

Aga linna kohta veel, et kella poole kümne tuuris olid tänavad ikka suhteliselt inimtühjad – kuskil 11 kandis ilmus rahvas välja, ei tea kust ja massides. Tänavakohvikud on vahelduva eduga lahti, viimses kui ühes suur ekraan väljas ja jalka peal.

Meie valitud kafeinikus toetati türklasi. Ja ma sõin salatit, hinnaga 2450 kohalikku raha, ning jõin 650 rahva maksvat kohvi. No on elu, ah? :D Eesti rahas tuleb see kokku siis u 200 eeku.

Muuuuseas, tip on siin hinnale juba otsa pandud – 10% nagu komme ette näeb. On kohe arvel külges ja kogu lugu. Seetõttu jätsime jootraha ka lisamata, muidu on “double tip’ing” ja see käib mulle ka närvidele – sest ehkki nuriseda pole vaja, ei saa väita, et siinne teeninduskultuur just maailma parim oleks. Inglise keelega igal pool hakkama ei saa ja kiirus näib ka lõunamaiselt siestalik olevat...

Ja liiklus! Oh jeerum, aga ma poleks eales uskunud, et ma mõnes kohas ütlen “ega siin Eesti pole” ja mõtlen seda justkui laitust! Esimese 10 minutiga üritasime kolm korda kollektiivset enesetappu, ületades ettenähtud kohas teed. Pidurid ei ole igatahes see funktsionaalsus autost, mida sohver jalakäijat nähes tarbida plaanib. Nüüd ma juba tean ja ülekäigurada ei otsigi – mis mõttega, kui nagunii tuleb paarishüpetega kalpsata.

Igal juhul tore on. Ja nüüd lähen magama, 6 tundi on veel ööd ja siis on viimane aeg püsti karata ja elusaks hakata.

ps. Teie seal kontoris – ärge luuslanki lööge. Hommikul jagan portsu asju laiali, mitte omal initsiatiivil, nii et... noh, pange vaim valmis või miskit. :)

Ja kui see Teid põrsaid mõtlema ei pane, siis pole midagi parata! Sel juhul tahaks saata kõik Teid Marsile, äkki suudate luua sinna elu, mille maapeal olete hävitanud!

An Inconvenient Truth

29. märtsil toimub kell 20.00 - 21.00 kõikides kodudes, kohvikutes, linnades ja külades üle kogu maailma MAA TUND 2008, mille puhul on kõik inimesed oodatud selleks tunniks ajaks välja lülitama kõik elektrit tarbivad riistapuud või vähemalt valgustuse, et kasvõi selleks hetkeks peatada globaalne soojenemine, vähendada elektri tarbimist, maa ressursside raiskamist ja kasvuhoonegaaside tekkepõhjusi. Ühtlasi soovitame sellest inspiratsiooni saada ja vähendada elektri- ja muu energia tarbimist ka oma igapäevaelus.

Maa Tunni tähistamine sai alguse 2007. aastal Sidneys, kus see osutus väga edukaks, elektrit ei kasutanud sel tunnil umbes 2,2 miljonit inimest jättes linna täielikku pimedusse. Sel tunnil vähenes elektritarbimine Sidneys umbes 10,1%, mis topeldas eesmärgiks seatud 5%. Kui see kokkuhoid püsiks terve aasta läbi, oleks see sama, kui vähendada tänaval sõitvaid autosid aastaks umbes 48,616 jagu

2007. aastal lülitasid oma valguse välja ka Sideny kuulsaimad paigad Ooperimaja ja Harbour Bridge, Maa Tunnil toimusid erilise hõnguga üritused, näiteks peeti pulmi küünalde paistel. Sel aastal on paljud teised maailma linnad saanud innustust sidney elanike suurejoonelisest ettevõtmisest, ühinenud samuti Maa Tund 2008-ga, tehes sellest sümboolsest üritusest globaalse liikumise.

Et ühineda ülemaailmse keskkonnasõbraliku aktsiooniga, on tarvis välja lülitada oma käeulatuses olevad lampide, televiisorite ja võimaluse korral veel mõned lülitid, kõik see toimub igal maal oma kohaliku aja järgi kella kaheksast kuni kella üheksani õhtul.

Et efekt oleks suurem, saada see üleskutse edasi nendele, kes sellest veel ehk ei tea!

Maa Tunni 2008 taga on WWF Australia, Fairfax Media ja Leo Burnetti ühendatud jõud.

Elekriettevõtete ja võimudega on Austraalias läbi räägitud, elektri tarbimise järsust muutumisest sealsed elektrijaamad mingi löögi alla ei satu ega katki ei lähe, vaevalt et nad seda siingi teevad.

http://www.earthhour.org/

Jaanuari lõpus avati vastav tootmine Hiina suurima piimatoodete tootja Mengniu Dairy poolt. Investeeringuid on tehtud ca 5,7 miljoni USD eest ning energiat peaks tulema gaaside, uriini ning vedelate jäätmete kasutamisel 30 000 KWh päevas. Aastas teeb see ca 10 miljonit KWh ehk rohkem kui Eestis toodetud taastuvenergiat majandusaastal 2006/2007 kokku.
Tehnoloogia ja seadmed on pärit Saksamaalt.

Kuna saadud energiat kasutatakse ka farmi majandamisel ja kütmisel. Samuti toodetakse samas 10 000 veisega farmis 200 000 tonni orgaanilist väetist aastast.

Allikas: Worldwatch Institute

Bänner, klikka et suurelt näha. Kahjuks ei oska ma videot siia "kleepida".

Eelmisel aastal toimus selline aktsioon Sydney's, Austraalias, 31. märtsil. Siis osales aktsioonis 2,2 miljonit inimest ja 2100 ettevõtet. Tulemus: Syndey energiavajdus oli selle tunni jooksul üle 10% väiksem kui muidu. Ainult valguse arvel!t Raadio ja külmkapi tohid tööle jätta :)

Muide, ma püüan praegu mõelda, kui palju oleks Eestis ettevõtteid, kes sellega kaasa tuleksid? Lihtne on nendel, kelledel nagunii kontorid kinni. Aga näiteks toitlustusettevõtted ja muu selline? Loe lisa Earth Hour kodulehelt www.earthhour.org.

Komisjoni poolt esitatud eelnõud, mis puudutavad kasvuhoonegaaside vähendamist on igati teretulnud. Eelnõud järgnevad EL Ülemkogu 2007. aasta märtsi otsusele saavutada 20 protsendi kasvuhoonegaasi emissiooni vähenemine ja 20 protsendi energia tootmine taastuvatest allikatest.

Euroopa Liit peab võtma juhtiva rolli kliimamuutustega võitlemisel. Esmalt tähendab see tugevamat kontrolli heitmete üle erinevates tööstussektorites, sh energiat tootmises EL sees. Samas tuleb tagada EL tööstuse konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Seetõttu on oluline, et ka riigid väljaspool EL-i kehtestaksid sarnased kõrged nõudmised.